Metsapealinna tiitli omistamine meie linnale ning metsanädala ettevalmistamine ja läbiviimine kukkusid meile sülle kena kingitusena, kuid tõid ka kohustusi. Kuuldus linna saabuvatest prominentidest pani kõik üksmeelselt ümbrust korrastama. Harjati tänavaid, kohendati tarasid, pügati kuivanud oksi, riputati üles silte ja pilte. Seda tegid nii kommunaalettevõtte töötajad, ühingud, kui ka krundiomanikud. Aprillis koristasime ühiselt linna sissesõidu teeääri, et metsapealinna silti poleks piinlik üles panna. Heakorratööd jätkusid tormimurru koristamisega linna ümbruses. Linn sai päris korda, see oli juba esimene oluline saavutus.
Teine märkimisväärne kasu oli jahitrofeede ja vanade metsatööriistade näituse ülesseadmine. Isikuid nimetamata tahaks kiita kõiki jahimehi ja abilisi, kes tõid kokku eksponaadid ja need üles seadsid. Põhjalik ja kenasti kujundatud näitus oli avatud kesklinnas neli kuud, aprillist augustini. Juunis lisandus veel Sagadi muuseumi poolt toodud Hundinäitus, mis oli üleval kaks kuud. Näituse külastamine oli nii aktiivne, et veel mahavõtmise päeval käidi ümber kokkupakitud materjali ja kahetseti, et varem ei teadnud tulla. Kokku külastas näitust umbes 3600 huvilist, nende seas meie linna tänavused külalised, kultuurikülade esindajad 11 Euroopa riigist. Nii kaunist näitust pole meie linnas enne olnudki. Õpetlik nii lastele kui täiskasvanutele.
Suurt elevust tõid kaasa metsanädalal meie linna saabunud külalised, sest mis muu üritus oleks veel toonud siia Eesti Vabariigi presidendi ja nii palju metsanduskorüfeesid. Meie linnas on iga teine inimene seotud kas endise näidismetsamajandiga, õppinud metsandust või töötab praegu metsandussektoris. Seega ootas igaüks meist rõõmuga kohtumisi vanade tuttavatega, kes töökaaslastega, kes õppejõudude või koolikaaslastega. Jätkus juttu ajamiseks ja kuulamiseks, nii konverentsil kui metsarajal.
Kõige olulisemaks pean siiski üritusi, mis olid mõeldud nooremale põlvele. Need olid lasteaias ja koolis läbi viidud etlejate ja lauljate konkursid. Kindlasti koputas pisikeste inimeste hingele valitud luuletus, mis kutsus üles kaitsma metsa ja metsaelanikke. Sellel on juba kaugemale ulatuv mõju. Analoogset konkurssi kavatsetakse ka edaspidi korraldada ning laiendada. Koolipoolse eestvedajana pälvib suurima tänu väsimatu õppealajuhataja Mari Karon.
Kilingi-Nõmme linn sai end eksponeerida metsapealinnana ka maist augustini toimunud rahvusvahelise projekti Euroopa Kultuuriküla raames toimunud kokkutulekutel. Tänavu võõrustasime 430 väliskülalist 12 Euroopa riigist. Kõigi nendega käisime matkarajal Tolkuse rabas, mererannikul, linnuvaatlusjaamas, kopratammi juures, linnaümbruse ja Lodja metskonna metsades, Marana taimlas, Rae järve ääres, veepuhastusjaamas, Raja talu miniloomade juures, kohalikes farmides (kokku 5 korral, 8 grupiga), sh elas prantsuse kolme lapsega pere 2 nädalat ürgse looduse keskel vanas talus Puujala külas. Prantsuse televisiooni jaoks vändati filmi siinsest elust ja loodusest. Juulis toimus nädalane rahvusvaheline noortelaager 36 väliskülalise ja oma linna noortega, kus töötubades valmistati looduslikest materjalidest seadeid, õpiti klaasimaali ja rahvatantsu ning käidi matkarajal.
Heaks saavutuseks oli see, et KIK-le kirjutatud projekt leidis heakskiidu ning eraldatud toetuse 44000 kr. eest saame läbi viia planeeritud Metsaomnibussi retked. Neid tahaksime teha metsavarumislankidele, saetööstustesse, puidutööstusse, sh uutesse saeveskitesse ja spoonitehasesse. Metsaomnibuss peaks viima nelja aastaaja vältel huvilisi metsanduslikele objektidele. Eesmärgiks on tutvustada sihtgruppidele Eesti metsanduse hetkeseisu ja ajalugu, metsade säästlikku majandamist, puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimalusi, metsavarumist ja metsatehnikat, siinse piirkonna metsade eripära, vääriselupaiku, liigirikkust. Loodame tutvustada nii metsapoliitikat kui metsandusreformide teemat, põlismetsi, VEP, Natura 2000 alasid, metsanduslikke pärandkultuure. Teemad ja paigad, mida loodame käsitleda ja külastada, haaravad looduskaitsealasid, metsataimlat, kohalikke metsavarumis- ja puidut
ouml;ötlemisettevõtteid, linnahaljastust, sh parkides võõrpuuliikide tähistamist. Mõttes on laste suvelaagri korraldamine (heakorra- ja taimlatööd), metsandusteemaliste kirjutiste ja meenutuste kogumine "Minu metsalugu", jõuluüritused linnarahvale, Elistvere loomapargi külastamine, linnaelanike metsaistutuspäev endises koolimetskonnas Sinilillemäel. Kui leiame juhendajaid ja aega, püüame korraldada linnarahvale näitusi, linnulaulu kuulamisi, puu- ja põõsaliikide tutvustamist.
- TAGASI -
• Metsapealinna üritused, mis võimaluse korral ning huviliste olemasolul kavas läbi viia
• Veel mõtteid seoses metsapealinnaga
• Metsanduslik kutseõpetus Kilingi-Nõmme Keskkoolis aastail 1977-1990 (.rtf)
• Kilingi-Nõmme Keskkooli metsanduse klassi õpilased (.xls)
