Metsapealinna mõttele tuli Eesti Metsaselts. Eelmisel aastal kandis Metsapealinna tiitlit Räpina. Idee eesmärgiks on säästva metsanduse põhimõtete, puidu kui taastuva loodusressursi kasutamise võimaluste ja tänapäevaste metsavarumismeetodite tutvustamine ja propageerimine, samal ajal ka tähelepanu juhtimine väikelinnadele, nende kuulsusrikkale varasemale ja praegusele metsandusalasele tegevusele. Projekti eestvedajaks on Vaike Pommer.
Metsanädala avaüritused korraldas Eesti Metsaselts ja RMK puhkemajanduse osakond, aastaringne tegevus on linna enda kavandada ja läbi viia. Selleks on plaanid tehtud koostöös eelnimetatud instantside, linnajuhtide, kooli jt. asutustega. Koolis ja lasteaias viidi juba enne tiitli üleandmist läbi temaatiline fotokonkurss, luule- ja laulukonkurss ning valmistati lindudele pesakaste.
Arvult juba 13-nda metsanädala avamisel 18. aprillil 2005. a. anti meie linnale ametlikult üle Metsapealinna tiitel ja lipp. Sel päeval saabus siia hulgaliselt külalisi - metsandustegelasi igast Eestimaa nurgast, sh. metsaseltsi president Kaupo Ilmet. Tseremoonial osales Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel ning keskkonnaminister Villu Reiljan. Pärnu Maavalitsust esindas Heiki Mägi. Kohal oli ka endine kauaaegne metsamajanduse minister Heino Teder.
Päev algas liputseremooniaga, mida kaunistas kaitseväe Pärnu maleva puhkpilliorkester, peeti kõnesid ning järgnes metsapealinna puu istutamine Kesklinna pargis. Männiistik sai mulla juurte alla ja peale mitmelt prominentselt kätepaarilt. Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis toimus esinduslik konverents "Ühisel jõul - viribus unitis", kus võtsid sõna minister, metsateadlased, tootjate ja ministeeriumi esindajad Villu Reiljan, Kaupo Ilmet, Ivar Etverk, Andres Talijärv, Kalle Karoles, Ülo Viilup, Lembit Laks. Näidati filmi Heino Tedre elutööst "Elu läbi metsa". Kontsertosas laulis metsameeste koor Forestalia. Autasustati fotokonkursi "Metsapealinn Kilingi-Nõmme" võitjaid ja anti teada ka luule- ja laulukonkursi "Kaunim metsalaul" võitjatele mõeldud autasudest, milleks oli osalemine looduslaagris.
Vanade metsatööriistade, jahitrofeede, linnu- ja loomatopiste ning parimate loodusfotode näitus avati Kaubanduskeskuse II korrusel, selle seadsid üles kohalikud jahimehed, eestvedajaks Ilmar Pommer, Peep Saar, Väino Lill jt. Näitus jäi avatuks augustini. Juunis lisandus sinna "Hundinäitus" Sagadi metsamuuseumi poolt.
Endise metsamajandi juures toimus looduse õpperaja pidulik avamine, mille valmistas ette RMK puhkealade osakond eesotsas Marge Rammoga Lodja metskonna kaasabil. Huvipunktid kirjeldas Hendrik Relve, välja pandi infostend, õpitoas juhendasid ja näitasid metsahoolduseks vajalikke vahendeid Lodja metskonna töötajad. Rajale olid oodatud nii minister kui linnakodanikud. Rajal oli palju erinevaid tegevusvõimalusi. Kogu päeva põles lõke ja ühiskatlast jagati kõigile rajalistele metsamehe suppi. Linnarahval oli võimalik rada läbida Hendrik Relve juhendamisel.
Sealsamas seene juures valmistasid kunstsaagijad puuskulptuure, millest osa jäid metsapealinnale kingituseks ja on praegugi kõigile silitada Keskpargis ja mitmel pool mujal linnas.
Metsamaja juures viidi läbi õuesõppimise ja loodusrajaga seotud programm Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilasperele ning lasteaialastele. Metsamajas oli väljas fotomaterjal koolimetskonna tegevusest ja metsanduslikust kutseõppest Kilingi-Nõmmes läbi paari aastakümne.
Toimus lahtiste uste päev Marana metsataimlas. Sisutihe päev lõppes metsaseltsi presidendi piduliku vastuvõtuga ja koosviibimisega endistele metsamajandi töötajatele.
Avapäev oli huvitav, kuid mis edasi?
Aasta jooksul, mil kanname seda austavat tiitlit, püüame korraldada linnarahvale mitmesuguseid üritusi, et neis saaks osaleda igas vanuses ja erinevate huvidega inimesed.
Kuna looduse õpperada, mis praegu on küll pooleli, saab edaspidi pikendatud ja hea tähistuse ning tasemel kirjelduse H. Relve poolt, on sellele rajale kindlasti asja nii lastel kui täiskasvanuil tänavu ja edaspidi.
Metsamajas saab vaadata näitust metsanduslikust kutseõppest ja õppematerjale.
Plaanime kaasata loodusetundjaid, kes viiksid läbi hommikusi linnulaulukuulamisi ja muidki metsaretki.
Huvisõite tahaks teha metsalankidele, saetööstustesse, sest mets on ju meie peamine tööandja.
Mõne konkursi oleme jätnud edaspidiseks.
Võibolla tuleks meil kõigil meelde tuletada ka oma metsandusliku tegevusega seotud huvitavaid seiku ja need meenutustena kirja panna. On ju meie linnal seljataga pikk ja auväärne metsanduslugu, selle hiilgeaegadele mõeldes võib veel vaid ohata. Olid ajad, elu kees metsamajandis, Maranal, metskondades.
Nüüd on muidugi teised suunad, pööratakse rohkem tähelepanu puidule ja metsavarumise uuele tehnikale ning meetoditele, ka erametsadele.
Kuid egas mets ole kuhugi kadunud. Linn asub ju endiselt metsa keskel ja kutsub meid, linlasi, igal aastaajal osa saama metsa rahust ja rikkusest.
Eelseisvaist üritustest teavitame teid õigeaegselt linna teadetetahvlil. Olge siis agarad osalema ja oma abi pakkuma, kui leiate mõne hea idee, mida ja kuidas veel võiks teha, et kõigil oleks huvitav.
Kohtumisteni meie toredatel üritustel!
Eesi Kolla
projektijuht
• Metsapealinna üritused, mis võimaluse korral ning huviliste olemasolul kavas läbi viia
• Veel mõtteid seoses metsapealinnaga
• Metsanduslik kutseõpetus Kilingi-Nõmme Keskkoolis aastail 1977-1990 (.rtf)
• Kilingi-Nõmme Keskkooli metsanduse klassi õpilased (.xls)
